EES: Triin Veber (sündinud 22. juunil 1976)on eesti bioloog ja roheline poliitik.Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina. Ta kaitses magistrikraadi teemal "Kormoranide ja kalanduse vahelised interaktsioonid Eesti rannikumeres" 2001. aastal.Alates 2010. aastast on ta Rohelise erakonna juhatuse liige ning üks erakonna eestkõnelejaid.Ta kandideeris Riigikogu 2011. aasta valimistel Tartu linnas ning sai 153 häält.
Allikas
January 28,2013
Triin Veber (sündinud 22. juunil 1976) on eesti bioloog ja roheline poliitik. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina. Ta kaitses magistrikraadi teemal , positive
Toomas Trapidofoto: Mihkel Maripuu
Eestimaa Roheliste juhatus valis täna erakonna uuteks eestkõnelejateks Toomas Trapido ja Triin Veberi.
Roheliste meedianõuniku Katrin Mesilase sõnul sai Trapido kogukondade valdkonna eestkõnelejaks ning Veberi põhivaldkonnaks jääb sisesuhtlus. Veber on ka Noorte Roheliste liige.
Eelmisel nädalal valis juhatus erakonna esimeseks eestkõnelejaks Aleksei Lotmani.
Roheliste juhatusse kuuluvad peale Lotmani, Trapido ja Veberi veel Aleksander Laane, Andres Siplane, Jaan Vaabel, Rasmus ...
Eesti valitsus tuumajaama keerulisel kursil There are no translations available.
Leedu valitsus teatas hiljuti Visaginase tuumajaama projekti peatamise otsusest.Leedu rahva valimisvõit tuumajaama küsimuses teeb mulle suurt rõõmu, teisipidi muudab aga ka murelikuks. Eesti valitsus on kodanike enamuselt õigupoolest küsimata hoidnud seni kindlat kurssi osalusele Leedu tuumajaamas. President Toomas Hendrik Ilves on rahvusvahelisel tasandil Leedu valitsuse rahvaga arvestava otsuse üle kahetsust väljendanud. Eesti rahva poole pole selles küsimuses seni kuigi kuuldavalt pöördutud. Millise kursi võtab valitsus nüüd? Mõlemad valitsuserakonnad on avalikult toetanud tuumajaama rajamist Eestisse ja tuumaenergeetika arendamine kuulub meie energiamajanduse arengukavasse. Kas aga tuumajaaam oleks meie rahvuslik uhkus või pigem murekoorem? Kardan, et mitmesuguseid poliitilisi riske pole siin piisavalt arvesse võetud. Tänavu novembris tunnistas Eesti Energia juht Sandor Liive, et Euroopa Liidu tänane kliimapoliiti
Erakond Eestimaa Rohelised hoiab pöialt Haapsalu rongile. There are no translations available.Loodame, et Läänemaa inimeste pöördumine majandusminister Juhan Partsile Haapsalu rongiliikluse taastamiseks kannab vilja. Haapsalu on ajalooline raudteelinn, kuid isegi emotsioone kõrvale jättes on ilmne, et selle raudteeühenduse väärtust ei saa mõõta äriliste tasuvusnäitajatega. Tegemist on regionaalpoliitiliselt äärmiselt olulise otsusega, mis aitaks maapiirkondade arengule kaasa nagu taktikaliselt õige malekäik, mis parandab riigi jõudu ja positsioone, ilma et kohene kasu oleks otsemaid silmnähtav. Riik on tema rahvas, ja ehkki rahva koondamine pealinna võib näida otstarbekas logistikule ja majandusmehele, kelle ülesanne on kiirelt raha toota, tähendab see, et ohvriks võib saada toodud inimeste kodumaatunne ja õnn. Ajaloolise raudtee taastamine oleks ka märgilise tähtsusega, hoides Läänemaal ja saartel elavaid inimesi ja toetades tõeliselt seni peamiselt suusoojaks lubatud tasakaalustatud piirkondlikku a
Rahvaalgatus ehk referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik, on vaja seadustada kohalikul ja seejärel ka riigi tasandil There are no translations available.Erakond Eestimaa Rohelised (EER) ettepanek Rahvakogus:Rahvaalgatus ehk referendumid, mille tulemus on võimule täitmiseks kohustuslik, on vaja seadustada kohalikul ja seejärel ka riigi tasandil https://www.rahvakogu.ee/ideas/997-erakond-eestimaa-rohelised-ettepanek-referendumid-mille-tulemus-on-voimule-taitmiseks-kohustuslik-on-vaja-seadustada-kohalikul-ja-seejarel-riigi-tasandil
Seaduseelnõu sisu on selles, et rahvas saab nii algatada uusi otsuseid kui vetostada/tühistada juba vastuvõetud otsuseid samamoodi, nagu seda tehakse näiteks Šveitsis ja Saksamaal, aga ka USAs ja mitmel pool mujalgi (vt linki vastavale kohaliku omavalitsuse tasandit puudutavale seaduseelnõule 477SE ja sõnavõttudele).
Rahval on õigus oma sõna maksma panna ka valimistevahelisel ajal otsedemokraatia kaudu.
Otsedemokraatliku rahvaalgatuse võimalus tekitab sisulisi arutelusid ning annab neile aruteludele mõtte, sest konkreetne otsus sõltub otseselt h
Mida teha ausa poliitika heaks? There are no translations available.
Hetkel on Eestis olukord, kus riigikogu liikmeid ei valita ideelises konkurentsis ja päris ausalt valimisi võita on suhteliselt võimatu. Isegi kui annetused mängust välja jätta, on seadused ausa poliitika vastu. Enne kui on mõtet rääkida poliitikute suhtumise ja moraalsuse muutumisest, tuleb muuta seadusandlust, mis on tekitanud võimu monopoliseerumise ja toodab korruptsiooni. Ka erakorralistel valimistel poleks mõtet, sest sisuliselt midagi ei muutuks. Millest on tekkinud võimu monopoliseerumine ja mis selle vastu konkreetselt aitaks?
See pole ideede, kompetentsi või inimeste puudus, vaid täiesti konkreetsed seaduslikud mehhanismid, mis takistavad reaalset ja sisulist ideede võistlust Eesti poliitikas. Kõige suurema mõjuga instrumendiks võimul olevate erakondade võimu kindlustamiseks on ebavõrdne riiklik erakondade rahastamise süsteem. Erakondade rahastus sõltub kohtade arvust riigikogus st. kes said juba korra rohke