Lühidalt. Minister Aaviksoo kukkus läbi? Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo oli aprilli lõpus üks neist, kes tegi nn uut emakeele riigieksamit. Rohkem kui nädalapäevad tagasi avalikustati eksamitulemused. Mingil põhjusel ei soostunud minister aga oma tulemust avalikustama.Käesoleva aasta 14. mail parlamendi eest arupärimisele vastates lubas minister nii mulle, kui rahvale, et annab oma tulemustest teada. Mis siis juhtus? Kas tulemus tõesti nii kehv? Lausa nii kehv, et ministrihärra eksamil põrus? Meest sõnast, härga sarvest!Lisan väljavõtte Riigikogu 14. mai stenogrammist.Toobal:Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Me kõik lugesime sellest meedia vahendusel ja täna te ütlesite ka siin välja, et teiegi tegite seda uut eksamit. Kui õpilane sooritab eksami ja saab vähe punkte, siis tõenäoliselt ei saa ta soovitud erialal soovitud ülikooli astuda ja tulevikus ei saa ilmselt soovitud töökohta. Mis järgneb või juhtub siis, kui teie ministeeriumi töötajad saavad või teie ise saate liig |
Tähelepanekuid Ilvese kõnest Toomas Hendrik Ilvese kõne Riigikogu 2012. aasta sügisistungjärgu alguses leidis meedias olulist kajastamist. Ise tabasin end selle kõne ajal Riigikogu saalis mitu korda mõtlemas, et mida küll Ene Ergma teeb kui hakkan vajutama nuppu „sõna“. Tekkis tahtmine presidendi käest päris mitme asja kohta pärida. Ehk peakski tegema Riigikogu kodukorda muudatuse ja lisama arupärimise võimaluse ka presidendile. Rahvas ju presidenti valida ei saa – vähemalt rahva esindajatel võiks olla lubatud tema käest aru pärida. Muidugi on maitse küsimus, kas pidada tähtsamaks kiitust ESM-i ratifitseerimise eest või soovitust justiitsministrit umbusaldada. Minule jäid tema kõnest kõrva kolm punkti, mille kohta võiks küsida – ’r u sure, Tom? ESITEKS, rääkis Ilves, et taunitav on see, kuidas USA presidendivalimistel minnakse isiklikuks: „Olen viimasel ajal lugenud päris palju, kuidas presidendivalimisteks valmistuvas USA-s on nii meedia ja poliitikute ning poliitikute omav |
Edgar Savisaar: kas maailm on pärast Tudorite aega muutunud? Olin Estonias „Printsi ja Kerjuse“ esietendusel. Kaasas poja pere ja lapselapsed Elis ning Riin. Nägin etendusel mitmeid sõpru ja tuttavaid, Aivar Mäega saime vahepeal isegi töö asju aetud. Saal oli rahvast täis nagu esietendusel ikka. Võib-olla oli lapsi isegi rohkem kui täiskasvanuid, aga nad pidasid vapralt vastu, kuigi see oli pigem suurte inimeste jaoks mõeldud lavastus, isegi kavalehel on kirjas, … Jätka lugemist → |
Euroopa pealinnade linnapead liitsid käed Käisin kolmapäeval ja neljapäeval Brüsselis Euroopa Liidu liikmesriikide pealinnade linnapeade kohtumisel, kus arutasime läbi ühise deklaratsiooni pealinnade rollist Euroopas. Osa EL-i pealinnade linnapeadest koos kahe volinikuga – Johannes Hahni ja Janez Potočnikuga Kuna pealinnad on kõigis riikides jõulised majanduskeskused ja riikide arengumootorid, siis oleme seisukohal, et meie huvidega tuleks ka riikidel rohkem arvestada. Pealinnad ja pealinnapiirkonnad annavad paljudes riikides … Jätka lugemist → |