Edgar Savisaar

EES: Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, 1988 Rahvarinde üks asutajaid, taasiseseisvumisaja üleminekuvalitsuse peaminister 1990–1992, Keskerakonna esimees.

Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Ta oli 2001–2004 ja on alates 5. aprillist 2007 Tallinna linnapea.

Elulugu - Vanemad ja sünd

Edgar Savisaare vanemad olid Elmar Savisaar ja Marie Savisaar (kasutati ka nimekuju Maria). Edgari ema (neiupõlvenimi Burešin, kasutati ka nimekuju Bureschin; hüüdnimi Mann) elas Põlva maakonnas Vastse-Kuustes. Perekonnanime Burešin kandvaid inimesi elab ka praegu Eestiga piirnevas Venemaa Pihkva oblastis.

8. augustil 1949 Elmar Savisaar arreteeriti, kuna tema naine Marie jäi allkirja vastu vabadusse. Have you voted for or against Edgar Savisaar ? 13. septembril 1949 mõistis Võnnu jaoskonna rahvakohus Elmar Savisaare 15 aastaks vangilaagrisse süüdistatuna ühiskondliku vara korduvas riisumises, maksustatava vara varjamises ja aktivistide löömises. Edgar Savisaare emale mõisteti 5 aastat vangistust.

Vello Lattiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Enno Tammer väidab raamatus "Mälu võim", et Elmar Savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Has changed the detail your opinion on Edgar Savisaar ? Seetõttu on Tammer Elmar Savisaare isaduse kahtluse alla seadnud, samuti Edgar Savisaare sünnijärgse Eesti kodakondsuse ja kuulumise eesti rahvusesse. Elmar Savisaar ei olnud Tammeri arvates Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa.

Edgar Savisaar sündis Harku vanglas, kus ema karistust kandis.

Sügisel 1950 vabanes Marie Savisaar amnestia alusel vangilaagrist ja naasis koos Edgariga Vastse-Kuustesse.

Karjääri algaastad

Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli, töötades samal ajal Vabariiklikus Kliinilises haiglas Tartus, 1969. aastast töötas ELKNÜ Tartu linnakomitee instruktorina, aastatel 1970–1973 töötas arhivaarina Eesti NSV Riiklikus Ajalooarhiivis. 1973. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna ajaloolasena.

Aastatel 1973–1976 töötas Põlva rajooni Ahja Keskkoolis õpetajana, 1976. Have you read details about Siim Kallas ? aastast ELKNÜ KK Eesti Õpilasmaleva rühmaülema asetäitjana (komissarina), aastatel 1977–1979 oli Eesti NSV Teaduste Akadeemias aspitantuuris.

1980. aastal kirjutatud kandidaaditöö teemal "Rooma klubi globaalmudelite sotsiaalfilosoofilised alused" oli üks esimesi globaalprobleemide alaseid töid NSV Liidus. Aastast 1982 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri dotsent.

Savisaar oli 1980–1985 Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees ja Mererajooni RSN TK esimehe asetäitja ning aastatel 1985–1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja. Ta oli ka Eesti Õpilasmaleva komissar ja NLKP liige. Ühtlasi töötas ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia filosoofia kateedri õppejõuna. Can Edgar Savisaar have an influence on Siim Kallas ? 1988–1989 oli ta konsultatsioonifirma Mainor teadusdirektor.

Teiste raamatute seas kirjutas ta Lembit Valdiga kahasse raamatu "Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid" ning koostas tõlkeraamatu "Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis" (1986).

Perestroika algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. Sügisel 1987 ilmus ajalehes "Edasi" IME projekt, mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest pälvis Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987 sai Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte".

Laiemat ühiskondliku tuntust tõid talle osalemised Eesti Televisiooni saadetes, kuhu teda kutsus Siim Kallas. Saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. Did you know that Edgar Savisaar is popular at 22% of voters?? aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte.

Tegevus poliitikuna - NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress

1989. aastal valiti Savisaar Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadikuks.

1989. aastal määrati ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990.aastal koopteeriti ta, lähtudes ametikohast, EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus.

1990. aastal valiti Savisaar Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu saadikuks.

Peaminister

3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti NSV valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29. jaanuarini 1992, mil peaministriks sai tema valitsuse transpordiminister Tiit Vähi.

Siseminister

12. aprillist 10. oktoobrini 1995 oli Savisaar Tiit Vähi teises valitsuses siseminister.

31. juulil 1995 hävitasid keskkriminaalpolitsei narkorühm ja eriüksus K-komando narkovastase võitluse käigus politsei peadirektori Ain Seppiku käsul Viljandi lähedal ebaseaduslikult talunik Ilmar Kõvatomase moonipõllu. Aastal 1996 saavutati kohtuväline kokkulepe, mille järgi politseiamet maksab hävitatud moonipõllu eest 70 000 krooni kahjutasu, kuna hävitatud moonides oli narkootiliste ainete sisaldus allpool seadusega keelatud piiri. Seda juhtumit seostati meedias otseselt Edgar Savisaarega.

Savisaart peeti nii tugevaks poliitiliseks figuuriks, et Tiit Vähit nimetati naljatamisi peaministriks Edgar Savisaare valitsuses.

Lindiskandaal

1995. aasta 22. septembril puhkes Eestis nn lindiskandaal, kui Edgar Savisaart süüdistati peaministri Tiit Vähi ja Reformierakonna esimehe Siim Kallasega peetud poliitiliste konsultatsioonide salajases lindistamises pärast 1995. aasta parlamendivalimisi. Skandaal sai alguse AS-i S.I.A. ruumides toimunud läbiotsimise käigus leitud helikassettidest, millele olid jäädvustatud poliitikute omavahelised vestlused. Lindiskandaali tagajärjel KMÜ ja Keskerakonna koalitsioonivalitsus kukkus ning KMÜ valis uueks koalitsioonipartneriks Reformierakonna. Savisaar eitas süüdistusi, vastutuse lindistamise eest võttis enda peale Savisaare tollane abiline Vilja Laanaru, kellega Savisaar hiljem abiellus.

1996. aasta suvel lõpetati kriminaalasi kuriteokoosseisu tunnuste puudumisel.

7. detsembril 1995 valis Eesti Ajakirjanike Liidu täiskogu Edgar Savisaare kõige ajakirjandusvaenulikumaks avaliku elu tegelaseks.

Kuigi pärast lindiskandaali väitsid mõned väljaanded, et Savisaare tagasiastumine siseministri ja Keskerakonna esimehe ametikohalt tähendab tema kui poliitiku karjääri lõppu, ei ole Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse.

Aastatel 1996–1999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit.

1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme.

Aastatel 2001–2004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.

2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.

Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov on öelnud oma arvustuses Edgar Savisaare kohta järgmist: "Juba Savisaare ja Churchilli välimus on sarnane. Eesti ajakirjanduses kirjutati tema "buldogihaardest", mida võiks sama hästi nimetada ka Churchilli-haardeks. Savisaarele töötab vastu kuulus probleem: eestlastel on riigiõõnestamine veres, sest riik on olnud valdavalt võõras ja võim mujalt pealesurutud. Savisaar on Võimu kehastus ja see ongi tema nõrkuseks – ta on liiga tugev, et olla oma rahvuse poolt armastatud." Oma mahukas teoses kirjeldabki autor endale iseloomuliku otsekohesuse ja poliitilise aususega sündmusi Eesti iseseisvuse saavutamisel. Põhjalikult on analüüsitud nii kriisiolukordi, majandusreforme kui ka valitsuse moodustamise tagamaid ja tööpõhimõtteid.

2005. aasta märtsist aprillini oli Savisaar teist korda Tallinna Linnavolikogu esimees.

Savisaar oli 13. aprillist 2005 kuni 5. aprillini 2007 Andrus Ansipi esimeses valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ministrina pani ta aluse Arengufondile.

Tallinna linnapea

2005. aasta kohalikel valimistel oli Savisaar Keskerakonna kandidaat Tallinna linnapea kohale. Keskerakonna pressiteade 19. augustist 2005 ütleb: "Keskerakonna Tallinna Nõukogu esitas Tallinna linnapeakandidaadiks Edgar Savisaare, kes pärast põhjalikku kaalumist nõustus linnapeaks kandideerima. Savisaare sõnul kinnitavad avaliku arvamuse küsitlused, et tallinlased tunnustavad tema varasemat tööd pealinna juhtimisel ja usaldavad teda. "Usaldusele tuleb vastata usaldusega", ütles Savisaar." Seda tõlgendas avalikkus lubadusena tulla valimisvõidu korral ministri ametikohalt ära tulla ja linnapeaks hakkama. Savisaar jätkas siiski ministrina; linnapeaks sai erakonnakaaslane Jüri Ratas.

Savisaar valiti 2007. aasta Riigikogu valimistel XI Riigikogusse. Kuigi ta oli enne valimisi öelnud, et ta mingil juhul Ratase asemele Tallinna linnapeaks ei lähe, tegi ta seda siiski. 5. aprillil 2007 valis Tallinna Linnavolikogu Savisaare 35 poolthäälega teist korda Tallinna linnapeaks. Savisaar kirjutas oma blogis: "Mulle tehti ettepanek taas kandideerida Tallinna linnapeaks. 2005. aasta kohalike valimiste eel lubasin seda tallinlastele. Hoiatasin juba toona, et sellega läheb aega. Nüüd täidan toonase lubaduse, aga ma kavatsen pidada kinni ka äsjastel Riigikogu valimistel antud lubadusest osaleda kogu Eesti riigi juhtimisel. Ma usun, et mõne aja pärast ja võib-olla kiiremini kui arvatagi osatakse on Keskerakond jälle valitsuses ning sellest ei jää kõrvale ka erakonna esimees."

Lasnamäe õigeusu kiriku rahastamine

9.veebruaril 2010 osales AS Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin Eestis toimunud Raudteefoorumil. Samal päeval toimunud õhtusöögil, kus osalesid Tallinna linnapea Edgar Savisaar, Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš, Vladimir Jakunin ja Venemaa Raudtee presidendi administratsiooni juht Vladimir Bušujev, küsis E. Savisaar V. Jakuninilt rahalist toetust Tallinnasse Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks. V. Jakunin avaldas investeeringute tegemiseks nõusolekut, soovides esmalt täpsemat kalkulatsiooni, palju ehituse jaoks raha vajatakse. E. Savisaar esitas esialgse kalkulatsiooni, mille järgi oleks vaja ca 15 miljonit krooni, millega saaks kiriku fassaadi valmis ehitada. Sama visiidi käigus kohtus V. Jakunin ka Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (edaspidi MPEÕK) metropoliit Korneliusega. Visiidi käigus lepiti kokku, et kiriku probleemidega hakkab Moskva poolt tegelema V. Bušujev, kes peab selgitama Venemaa poolt ehitusküsimustega tegeleva isiku ja sellest D. Boroditšile teada andma. Nimetatud isikuks osutus Eestis läbi AS Petromaks Spediitor kivisöeäri ajav ärimees Sergei Petrov.

Otsuse 1,5 miljoni euro suuruse toetuse eraldamiseks Lasnamäele õigeusu kiriku ehitamiseks tegi Venemaa Raudtee president Vladimir Jakunin teatavaks 9. veebruaril 2010 toimunud visiidil.

2010.a. veebruarist kuni oktoobrini kanti Sergei Petrovi äriühingute kontodelt MPEÕK kontole sihtotstarbeliselt kiriku ehitamiseks ca 13,5 miljonit krooni.

Alles 26. novembril 2010 sõlmiti Andrei Pervozvannõi Fondi, MPEÕK ja Tallinna Linnavalitsuse vahel Lasnamäe õigeusu kiriku ehitamise rahastamiseks kolmepoolne leping.

Keskerakonna valimiskampaaniaks raha küsimine

10.-11. mail 2010 toimus E. Savisaare ja Riigikogu keskfraktsiooni liikme Vladimir Velmani visiit Moskvasse, kus lepiti kokku V.Jakunini juunikuus toimuv visiit Eestisse.

23.-24. juunil 2010 toimus V. Jakunini visiit Eestisse. Juba 22. juunil 2010 saabus Eestisse V. Bušujev. 23. juunil 2010 külastasid V. Bušujev, S. Petrov, Jevgeni Tomberg ja D. Boroditš Lasnamäe kiriku ehitusobjekti. Sama päeva õhtul saabus Eestisse ka V. Jakunin, kes osales jaanitulel Edgar Savisaarele kuuluvas Hundisilma talus.

24. juuni 2010 ennelõunal korraldati külalistele Tallinna lahel kaatriga lõbusõit. Lõbusõidu ajal teavitas V. Jakunin D. Boroditši faktist, et „küsitud kolme ei saa, saab aga 1,5".

Edasise kultuuriprogrammi käigus külastati Kiltsi mõisakompleksi Lääne-Virumaal. Mõisakompleksis eraldusid E. Savisaar, D. Boroditš, V. Bušujev, S. Petrov ja V. Jakunin, viimatinimetatu ettepanekul, omavaheliseks konspiratiivseks vestluseks. Vestlusel teatas V. Jakunin, et Eesti parlamendivalimisteks antakse Keskerakonnale toetuseks 1,5 miljonit eurot. Sellest 1/3 antakse sularahas, 2/3 ülekandega arvete alusel. Ühtlasi pani V. Jakunin kõigile osavõtjaile südamele, et tehingust ei tohi keegi kusagil midagi rääkida. Vestlusel määrati raha edastamise ja legaliseerimise eest vastutavateks isikuteks ühelt poolt S. Petrov ja teiselt poolt D. Boroditš.

13. septembril 2010 toimus E. Savisaare ja D. Boroditši Moskva visiidi käigus õhtusöök Venemaa Raudtee residentsis, kus osalesid V. Jakunin, V. Bušujev, D. Boroditš ja E. Savisaar. Õhtusöögi käigus arutleti mitmetel teemadel. Muuhulgas käsitleti: Lasnamäe kiriku rahastamist, kiriku ehitustööde kulgu, ehitustööde erinevate etappide ajastamist seoses eelseisvate Riigikogu valimistega, nende sidumist valimistega; Rhodose teaduskonverentsi „Tsivilisatsioonide dialoog" tähtsust ja olulisust; kuidas Venemaa saaks ametlikul tasandil, oma esindajate saatmisega, toetada Eestis Keskerakonna korraldatava Maarahva Kongressi läbiviimist. Lisaks eeltoodule arutati õhtusöögil läbi ka Keskerakonna rahastamisskeem. E. Savisaar kinnitas juunis Kiltsi mõisas kokkulepitut: 1/3 sularahas ja 2/3 ülekandega, mööndes, et ka kogu summa sularahas maksmine oleks lahendatav. Järgnevalt nõudis V. Jakunin omavahelises asjaajamises edaspidi täielikust konspiratsioonist kinnipidamist, viidates seejuures oma pikaajalisele operatiivtöö kogemusele. Nõue seisnes täielikus keelus kasutada telefone rahaeralduse küsimuste arutamiseks, kohtumiste kokkuleppimiseks ja teistes tundlikes küsimustes.

27. oktoobril 2010 saabus Eestisse S. Petrov ning üritas intensiivselt kontakteeruda D. Boroditšiga. Kuna viimane ei viibinud Eestis, siis kontakt ei õnnestunud. Järgmisel päeval lahkus S. Petrov Eestist, teavitades Moskvasse jõudes koheselt V. Bušujevit faktist, et kavandatud kokkusaamine D. Boroditšiga ei õnnestunud.

Eeltoodu põhjal oli Kaitsepolitseiametil piisavalt alust arvata, et Vene pool otsib aktiivselt kontakte Keskerakonnale raha üleandmiseks. Samuti arvestades asjaolu, et Eesti Raudtee juubeliüritustele olid 4. novembril 2010 saabumas nii V. Jakunin kui V. Bušujev, otsustati 3. novembril 2010 läbi viia vestlused Edgar Savisaarega ning samal päeval Tallinnasse saabuva S. Petroviga.

3. novembril 2010 toimunud vestlusel juhiti E. Savisaare tähelepanu erakonnale välisriigist raha küsimisega seotud kompromiteerimise võimalikkusele tema isiku ja erakonna suhtes ning sellest tulenevatele julgeolekuohtudele.

4. novembril viisid kaitsepolitsei ametnikud läbi sarnase vestluse seni puhkusel viibinud D. Boroditšiga.

06. novembril 2010 toimus telefonivestlus E. Savisaare ja V. Jakunini vahel, kus räägiti vajadusest allkirjastada kolmepoolne leping Lasnamäe kiriku toetuseks eraldatud raha legaliseerimiseks ja puhkeda võiva skandaali vältimiseks.

26. novembril 2010 toimus Lasnamäe kiriku rahastamise lepingu allkirjastamine. Selleks saabus Moskvast Tallinnasse V. Bušujev, kaasas Andrei Pervozvannõi Fondi president Sergei Štšeblõgini poolt Moskvas allkirjastatud leping. Tallinna Linnavalitsuse ja MPEÕK esindajate allkirjad lepingule kogus Jevgeni Tomberg. Järgmisel päeval esitles linnapea Edgar Savisaar lepingut Tallinna Linnavalitsuses.

Allikas

ENG: Edgar Savisaar (born May 31, 1950 in Harku, Harju County), is an Estonian politician, one of the founding members of Popular Front of Estonia and the leader of the Centre Party. He has served as the acting Prime Minister of Estonia, Minister of the Interior and Minister of Economic Affairs and Communications. Currently he is the mayor of Tallinn, the capital of Estonia.

Education

After graduating from high school, Savisaar continued his studies at the University of Tartu. In 1973, he graduated from the university with a degree in history. In 1980, he wrote his candidate thesis in philosophy on the topic "Social Philosophical Foundations of the Global Models of the Club of Rome".

Career

From 1980 to 1988, Savisaar worked in governmental institutions dealing with the planning of economy. During 1988–1989, he was the academic director for the consultation company "Mainor".

In April he co-established Popular Front (Rahvarinne) which became the first political mass organization in Soviet Union outside Communist Party after 1920. Initially formed to "support perestroika" Popular Front started increasingly develop ideas of Estonina national indipendence and created so called Singing Revolution phenomenon. The process with several others lead to dissolution of Soviet Union ultimately.

In 1989, he became the Vice-Chairman of the Council of Ministers of Estonian SSR and the Head of the State Plan Committee. In 1990, he was the Minister of Economic Affairs. On 3 April 1990, he was appointed the Chairman of the Council of Ministers. When Estonia declared its independence on 20 August 1991, he became the first Prime Minister of the Republic of Estonia. His government was in office until 29 January 1992, when he was resigned after supplement problems and a continuing decline in economy.

From 1992 until 1995, Savisaar was the Vice-Speaker of the Estonian Parliament (Riigikogu). From 17 April – 6 November 1995, he was the Minister for Internal Affairs. When he was accused of recording private conversations of other politicians, the entire government faltered. Although his participation in the recordings was never proved, he announced his intention to leave politics. However, in 1996, he participated in the elections of the Riigikogu and became the Chairman of the Tallinn City Council. His return to the Centre Party leader's post evoked a split, as some leading members disillusioned with Savisaar's leadership style left to found Arengupartei. From 2001 to 14 October 2004, he was mayor of Tallinn. On 11 April 2005, he became Minister of Economic Affairs and Communications in the new coalition of Prime Minister Andrus Ansip and worked in the post until March 2007. From 2007 he has been mayor of Tallinn, the capital of Estonia.

Edgar Savisaar and Estonia People's Union leader Villu Reiljan jointly supported Arnold Rüütel's candidature for presidency in August–September 2006; Toomas Hendrik Ilves was elected though, a choice criticised by Savisaar and attributed by him to alleged hostile media and partisan lawmakers. Savisaar refused to congratulate the winner.

Savisaar has published four books. He received the Order of State Coat of Arms in 2001.

Controversy

Savisaar is one of the most controversial politicians in Estonia. While some people, including many from the Russian-speaking minority, see him as a defender of poor, his political opponents accuse him of authoritarianism, nepotism, corruption, destructive intrigues, and having close ties with Russian politicians. The latter accusation has been fuelled by the Centre Party's collaboration agreement with Putin's United Russia party, particularly since the agreement's content has not been made public. Savisaar is often associated with using Machiavellian politics and deals to achieve his goals, such as taping other politicians, which caused the so-called tape scandal in 1995; and while being the mayor of the Estonian capital Tallinn, real-estate deals that were good for the members of the Central Party, but bad for the town.

Bronze Soldier

During the events surrounding the Bronze Soldier, Edgar Savisaar spoke out against the removal of the monument and accused Andrus Ansip of deliberate attempts of splitting the Estonian society by provoking the Russian minority. In response to this many government officials and public figures have stated distrust and disrespect towards him. In an online opinion poll conducted by a local newspaper Postimees, 87.4% of participants out of 10,000 found Savisaar to be inciting conflicts, whereas only 3.9% approved of his behavior.

In relation to Savisaar's reactions to the Bronze Soldier controversy, an online petition website www.mahasavisaar.com was created on 29 April 2007 to suggest resignation of his position as the Mayor of Tallinn. It ended on the 9th of May 2007 and had collected 98,200 signatures. In 2009 being a candidate for EP elections collected a 103506 votes in closed list system.

Personal life

Edgar Savisaar has been married three times and is the father of four children. From marriage to Kaire Savisaar he has a son Erki, from marriage to Liis Savisaar a daughter Maria and a son Edgar. The last marriage was to Vilj. Savisaar, who is also an Estonian politician. They had a daughter Rosina. The couple announced their separation in December 2009.

Source

January 28,2013